[text]
Täna on

Hiite kuvavõistlus on mõeldud ajalooliste looduslike pyhapaikade väärtustamiseks ja jäädvustamiseks. Et hõlbustada pyhapaikade leidmist, juhatab see ylevaade kätte esimese teeotsa. Kõrvalveerust leiab iga maakonna kohta viis pyhapaika koos viidetega nende asukohtadele jm andmetele. Valikusse pyyti leida eelkõige selliseid pyhapaiku, mis on juba laiemalt tuntud või mis pole väga ohustatud.

Pyhapaiga otsija võib alati teed kysida kohalikelt inimestelt. Nõnda võib leida pyhapaiku, mille kohta kirjalikke andmeid pole. Lisatud pärimus muudab väärtuslikumaks ka tuntud pyhapaiga ylesvõtted.  Samas peab arvestama, et kaugeltki mitte iga kohalik elanik, sageli isegi põliselanik, ei tea enam pyhapaikasid ega nendega seotud pärimust.

Praegu on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiie- ja mitu tuhat muud looduslikku pyhapaika. Muinsus- ja looduskaitse all on neist vaid ligikaudu 15%.

Kui pyhapaik on kord leitud, tasub seal meeles pidada häid hiietavasid. Hoidke rahu ja puhtust ning vältige puude-põõsaste ja vähemate taimede vigastamist. Nõnda hoiate nii pyhapaika kui iseennast. Samas peaks meeles pidama sedagi, et Eesti seadused tagavad oma rahvale vaba ligipääsu yksnes kaitsealustele pyhapaikadele, seda päeva tõusust loojanguni. Muudel juhtudel tuleb lähtuda igameheõigusest.

Lisaks, kui märkate pyhapaigas toimuvat lagastamist või hävitustööd, samuti metalliotsijaga või ilma selleta ringi liikuvaid vargaid, teatage sellest kindlasti Muinsuskaitseametile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ja Maavalla kojale See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. Enne teisi tasub kindlasti helistada aga politseisse. Pyhapaiga rikkujad ja pärandi hävitajad peavad saama karistuse!

Ootame teilt ka teavet maaomanikest, kylaseltsidest, asutustest või omavalitsustest, kes on osanud põlist pyhapaika esivanemate vaimus hoida. Kes, kus ja mida eeskujuväärivat on teinud? Anname sellest teistelegi teada.

Hiiesaar Tori kihelkonna Muraka kylas
Hiiesaar Tori kihelkonna Muraka kylas

Harjumaa

Lehmja hiietammik. Rae valla Jyri asulas
Tammed, kelles voolab veri

Maardu Hiiemets
Artikleid Maardu hiiest

Pärnamäe hiis. Jõelähtme valla Jägala kylas

Siniallika allikad ja hiis. Kose valla Saula kylas
Siniallika hiis hoiab rahvusvärve

Tylivere tamm, Kuusalu valla Kuusalu kyla

 


Hiiumaa


Hiieniinepuu. Kõrgessaare valla Ylendi kylas
Ylendi pyha niin

Ohvritamm. Emmaste valla Tärkma kylas

Pyha leppe kivid. Pyhalepa valla Pyhalepa kylas

Palade silmaallikas, Kukemäe allikas. Pyhalepa valla Partsi kylas

Kylmallikas. Kõrgessaare valla Mägipe kylas

 


Ida-Virumaa

Purtse Hiiemägi. Lyganuse valla Purtse kylas   

Purtse Hiiemägi hõlmab kogu mäge, s.h kalmeid ja Uku allikat nende lähedal. Kultuurimälestiste registris on hiie ala näidatud väga valesti.

Kuremäe hiiemägi. Illuka valla Kuremäe kylas
Vene kloostri hoonestu ja rajatised asuvad Hiiemäel.
Hiieallikas
Vana hiietamm

Tammiku hiis. Jõhvi valla Pauliku kylas
Valdav osa hiiest on jäänud põlevkivi aherainemäe alla. Pääsenud on vaid servake hiiest, kus kasvab iidseid tammesid.

Repniku Hiiemägi Vaivara valla Hiiemetsa kylas
Hiieala yhes servas, maantee ääres, on Kanepkaela kivi, teises servas Liukivi.
Kanepkaela kivi
Liukivi

Pyhajõgi, Pühaorg, Hõbeallikas


Jõgeva maakond

Hiis, kalmed ja ohvrikivi. Põltsamaa valla Kalme kylas 

Pöndi hiiepärn. Põltsamaa valla Rõstla kylas

Ohvritamm. Pala valla Ranna kylas

Ohvrikivi. Jõgeva valla Endla kylas

Hiiemägi, kivikalme. Puurmani valla Jõune kylas

 


Järvamaa

Karinu ohvrikivi ehk Orjakivi ehk Katkukivi. Järva-Jaani vallas Karinu kylas

Matsimäe Pyhajärv. Paide vallas

Hiiemägi ja ohvrikivi. Tyri valla Karjakylas

Nõiamägi. Ambla valla  Märjandi kylas

Hiiemägi. Koeru valla Abaja kylas

 


Hiiekynnapuu. Taebla valla Allikmaa kylas

Ohvriallikas. Risti valla Kuijõe kylas

Hiis, hiietamm. Lihula valla Lautna kylas

Ohvrikivi. Oru valla Oru kylas

Hiiealune. Lihula valla Hälvati kylas

 


Lääne-Virumaa

Tammealuse hiis. Viru-Nigula valla Samma kylas

Ebavere hiiemägi. Väike-Maarja valla Ebavere kylas
Lisateavet

Hiieniinepuu. Vihula valla Ilumäe kylas
Teabetahvel (pdf)

Ohvrikivi Toolse rannamehe tytar. Sõmeru valla Raudlepa kylas

Hiiemägi. Rakvere valla Tõrma kylas

Kallukse hiiemänd. Kadrina valla Vaiatu kylas

 


Põlvamaa

Suur ja Väike Taevaskoda. Põlva valla Valgesoo kylas

Taevaskoda – jäälinnuga pyhapaik

Hiiepuu Kuku tamm. Kanepi valla Karste kylas

Uku kivi. Kanepi valla Varbuse kylas

Silmaläte. Laheda valla Pragi kyla

Pyha koht Luhamägi ehk Maarjamägi. Räpina valla Linte kylas

 


Pärnumaa

Hiiemägi ja ohvrikivi. Audru valla Marksa kylas

Ohvripärn Riinu. Halinga vallas Pärnu-Jaagupi alevikus

Hiiepanga mägi. Varbla valla Allika kylas

Hiis, hiieallikas ja 4 pyha kivi. Koonga valla Paimvere kylas

Hiiesaar. Tori valla Muraka kylas Pärnu jões

 


Raplamaa

Palukyla Hiiemägi. Kehtna valla Palukylas

Hiiekivi ehk Verekivi. Kohila valla Põikma kylas

Kurrika allikas, Silmaallikas ja Siniallikas (3 pyha lätet). Kohila valla Pahkla kylas

Sipa hiiepärn. Märjamaa valla Sipa kylas

Hiiemägi. Raikkyla valla Raela kylas

 


Saaremaa

Panga pyhapaik. Mustjala valla Panga kylas

Panga - merejumala pyhapaik

Hiis ja lohukivid. Orissaare Ariste/Tumala kylas

Võlla hiietamm. Muhumaal Hellamaa kylas
Vaata lisaks

Ohvriallikas. Mustjala valla Järise kylas

Hiis ja Hiiekivi. Valjala valla Väkra kylas

 


Tartumaa

Kiigeoru hiiesalu, looduskaitsealused kynnapuud, pyha kivi, allikas. Haaslava valla Koke kylas

Kiigeorus kasvab haruldane hiiesalu

Mäesuitsu Hiiemägi, Pyha pärn, kivikalme. Võnnu valla Terikeste kylas

Mäesuitsu hiis

 

Hiiemägi, kivikalme. Konguta valla Vellavere kylas

Ohvriallikas Kave läte. Puhja valla Mõisanurme kylas

Hiis, pyha mänd. Kambja valla Lalli kylas

 


Valgamaa

Ohvrikivi Orjakivi. Helmes

Ohvriallikas Pärliallik. Helmes

Hiis “Lindsi saarik”. Hummuli valla Jeti kylas

Pyhajärv. Otepää vallas
Pyhajärv - Maavalla syda

Pyha mänd. Taheva valla Hargla kylas

 


Viljandimaa

Ohvrikoht ja kalmistu Annemägi. Karksi valla Lilli kylas

Hiiemägi, Hiietammik. Karksi valla Lilli kylas

Pyha jalakas. Abja valla Saate kylas

Ohvrikivi. Paistu valla Sultsi kylas

Hiis ja allikas. Suure-Jaani valla Tääksi kylas

 


Võrumaa

Tammealuri tamm. Urvaste valla Urvaste kylas

Tammetsõõr, Ilmaallikas, Ilmamägi. Lasva valla Antsumäe kylas

Kalmotopettäi. Meremäe valla Härma kylas

Ohvrikivi. Sõmerpalu valla Hutita kylas

Pyhaliistu tamm. Sõmerpalu valla Osula kylas


Sarnaseid andmeid võib igayks otsida ka omal käel. Muinsuskaitseameti kaitsealuste mälestiste registris  tuleb valida huvipakkuv maakond, vald ja märkida ära arheoloogiamälestised. Otsimiskäsu valimisel avaneb valitud valla arheoloogiamälestste loend, mille hulgas võib olla ka looduslikke pyhapaiku. Iga mälestise lehelt avaneb link Maa-ameti kaardile, kus mälestise asukoht on tähistatud punaka aasristiga. Kaarti saab tööristaribal olevate vahendite abil suurendada, vähendada ja vaadata sealt ka mälestiste andmeid.

Muinsusregistri puhul peab silmas pidama, et sinna on kantud vaid väike osa (ligikaudu 420) meie ajaloolistest pyhapaikadest. Hiite puhul on sageli kaitse alla võetud vaid väike osa ajaloolisest pyhapaigast - yks kivi, kalme, allikas või puu. Samuti pole Muinsuskaitseametil reeglina andmeid pyhapaikade piiride ja nendega seotud vaimse kultuuripärandi kohta. Seetõttu on hiite piirid kultuurimälestiste kaardikihil sageli tähistatud ysna meelevaldselt.

EELISe (Eesti looduskaitse infosysteem) lehelt saab pyhapaiku otsida märksõna järgi või kaitsealade, yksikasjade, yrglooduse paikade, pärandelma paikade või veekogude hulgast. Looduskaitsealuste paikade asukohti ja piire saab vaadata ka Maa-ameti looduskaitse kaardilehelt.

Looduslike pyhapaikade hulka loetakse ka maausuliste matusetavadega seotud ristipuud. Tava on teadaolevalt kogu maailmas veel elav ainuyksi Maavalla kaguosas.

Kaardistatud looduslike pyhapaikade, sh ristipuude andmeid leiab pyhapaikade andmekogust.

Pyhapaikasid otsima minnes tasub käia esivanemate radu. Kusagil kihelkondades, kylades ja taludes asuvad pyhad hiied, lätted, kivid, puud jm pyhapaigad, kus on käinud sinu otsesed esivanemad pyhi pidamas, palvetamas, ravitsemas, nõu pidamas, vannet andmas ning kyllap sinulegi mõtlemas. Otsi yles need paigad, sõlmi kokku need põlvkondade sidemed ning anna edasi järeltulevatele põlvedele.