Palukyla Hiiemäe Hoiu Seltsingu pressiteade

6. oktoober 2003

Hiiekohta pole vaja suusatõstukeid

Täna, 06. oktoobril, saatsid 27 Kehtna valla Palukyla Hiiemäe ymbruse elanikku vallavalitsusele kirja, milles palusid peatada suusakeskuse rajamise Palukyla Hiiemäele. Samuti taotletakse vallalt pyhakoha muinsuskaitse alla võtmise algatamist. Avaldust põhjendatakse sellega, et Hiiemägi on erakordse kultuurilise ja loodusliku väärtusega sakraalobjekt.

Kehtna vallavalitsus alustas looduskaitsealusele Hiiemäele suusakeskuse rajamist juba paari aasta eest, kuid projekt jäi toppama. Täna vedelevad Hiiemäel suusatõstuki riismed ning mullatöödest annavad tunnistust buldooseriga mäele lykatud teed ja hunnikusse lykatud kivid.

Käesoleval suvel käivitati projekt taas. Mäele kavatsetakse pystitada kaks suusatõstukit ning slaalomiradadel siluda mäe küljed. Hiiemäel on juba tehtud nii lage- kui harvendusraiet ning paljudelt elusatelt puudelt on lõigatud alumised oksad. Raielangid ja teerajad on avanud maastiku erosioonile.

Mäe taimekooslused on drastiliselt muutumas, samas hukkuvad vanad lagedale jäänud kuklasepesad. Kuna mägi kuulub looduskaitse alla, on kooskõlastused nii varasemateks, kui käimasolevateks töödeks saadud segastel asjaoludel.

Kohalikud elanikud saatsid juba kaks aastat tagasi Kehtna vallavalitsusele kirja, milles palusid Hiiemäe rahule jätta. Et ühist pühapaika ja kodukohta seekord paremini kaitsta, asutati 03. oktoobril Palukyla Hiiemäe Hoiu Seltsing.

Palukyla Hiiemägi on Loode-Eesti kõrgeim tipp, kõrgus merepinnast 106 m, suhteline kõrgus ~20 m. Geoloogiliselt on tegemist hilisjääaegse moreenist servamoodustisega, mille kaitseks võeti mägi juba nõukogude ajal kaitse alla. Hiiemäel kohtuvad Kasari, Keila ja Pärnu jõgikonna piirid ning Riia lahe, Soome lahe ja Väinamere vesikonnad.

Palukyla Hiiemägi on traditsiooniline sakraalobjekt, millest annab tunnistust rohke rahvaluulematerjal arhiivides ning samuti veel käibel olev rahvapärimus. Hiiemägi on ohvri- ja palvekoht, kus asuvad ohvrikivi, Tõnni auk ja jaanitulekoht. Septembris korraldatud Maavalla Koja Palukyla Hiiemäe erakorralisel ylevaatusel avastas arheoloog seal haruldased kiviaiad, mida seostatakse sakraalobjektiga. Hiiemäel ja selle ymbruses avastati ka tõenäolised kivikalmed.

Lembi Sepp (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.)
Arvi Sepp
Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsing
Tel 056606912; 04876709

Seisukoht Paluküla Hiiemäe asjas

Kärt Vaarmari

Paluküla Hiiemäe asjas on tekkinud kahetsusväärne segadus, mis on tingitud tõsiasjast, et Kehtna Vallavalitsuse ametnikud ei ole päris hästi kursis planeerimisseadusega – seda tõendas juba planeerimismenetluse konarlik käik, mille kestel vallaametnikel tuli planeeringut mitu korda avalikustada.

Paluküla spordi- ja puhkekeskuse detailplaneeringu kehtestas Kehtna Vallavalitsus 21. septembril. Ootamata ära planeeringu vaidlustamise tähtaja möödumist, on Kehtna Vallavalitsus esitanud 26. oktoobril iseendale vallavanema Kalle Toometi isikus mäetõstukite ehitusloa taotluse, mille vallavanem vallavalitsuse esindajana on samal päeval koheselt ka rahuldanud, andes Kehtna Vallavalitsusele ehitusloa (andmed pärinevad ehitisregistrist, vt http://www.ehr.ee).

Põhimõtteliselt oli Kehtna Vallavalitsusel ehitusloa väljastamiseks õigus, ehkki selle juures ei pruugitud täita kõiki seaduses ettenähtud nõudeid. Pärast seda, kui Lembi ja Arvi Sepp aga detailplaneeringu vaidemenetluse korras vaidlustasid, ei tohiks Kehtna vald vaidlustatud planeeringu alusel anda aga ühtki akti ega teha ühtki toimingut. Selline keeld tuleneb Planeerimisseaduse § 26 lõikest 3 ning tähendab sisuliselt seda, et kui planeering vaidlustatakse, tuleb selle elluviimine peatada. Kehtna Vallavalitsus on täielikult teadlik sellest, et planeering on vaidlustatud, kuid soovib siiski ehitustegevusega alustada – selline käitumine ei ole kahjuks seadusega kooskõlas.

Hetkel on Kehtna Vallavalitsus tõstatanud peaküsimuse sellest, nagu ei oleks Lembi ja Arvi Sepa vaie esitatud õigeaegselt. Vallavalitsuse seisukohta ei saa õigeks lugeda. Vaide esitamise tähtaeg algab sellest hetkest, kui vaide esitaja sai teada või pidi teada saama vaidlusaluse akti andmisest – antud asjas ilmus detailplaneeringu kehtestamise kohta teade 28. septembri 2004.a. Nädalises. Vaide esitamise tähtaeg lõpeb 30 päeva möödudes akti andmisest teadasaamisest ning tähtaja viimaseks päevaks oli 28. oktoober 2004.a. Sellel päeval on vaie ka tähtkirjana esitatud. Vallavalitsuse seisukoht, nagu peaks vaide esitamise tähtaja jooksul vaie vallani jõudma, on sügavalt ekslik. Vastavalt kohtumenetluses dokumentide esitamise põhimõtetele, mis analoogiana laienevad ka haldusmenetlusele, tuleb saadetav dokument esitada sideasutusele enne tähtaja viimase päeva kella 24.00. Vaide esitaja ei pea vastutama sideasutuse poolt kirja edasitoimetamise ajalise kestuse eest.

Kui Kehtna Vallavalitsus tõesti on seisukohal, et vaide tähtaeg on ületatud, oleks ta pidanud vastavalt haldusmenetluse seaduse sätetele vaide selle esitajatele 7 päeva jooksul tagastama. Meil puuduvad andmed selle kohta, et seda oleks tehtud.

Kui Kehtna Vallavalitsus siiski leiab, et vaie tuleb läbi vaadata, tuleb seda haldusmenetluse reeglite kohaselt teha 10 päeva jooksul, arvates vaide saamisest. Vaides oleme palunud ka arutelu korraldamist, kuid ehkki otsus vaide osas peaks langetatama hiljemalt 11. novembril, ei ole Kehtna vallast ühtki kutset saabunud.

Tekkinud olukorras ei jää üle muud kui tõdeda, et suurprojekte elluviivatel kohalikel omavalitsusel on ilmselt hädasti vaja kompetentset juriidilist nõu, vastasel korral võib projekti realiseerumine tõsiselt kahtluse alla sattuda.

Kärt Vaarmari

Eestimaa Looduse Fondi jurist,
Lembi ja Arvi Sepa esindaja vaidemenetluses