Koondvaated
Annetused palume kanda:
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda
LHV pank EE847700771003227588, seletuseks „kodulehe korjandus“.
Kõigilt annetustelt saab tulumaksu tagasi.
Maavalla Koja koduleht www.maavald.ee on tehniliselt vananenud ja vajab hädasti uuenduskuuri. Praegune koduleht ei ole telefonist vaadeldav ja vajab uut ülesehitust, et saaks jooksvalt lisada ajakohast sisu. Maavalla Koda on küsinud toetust riigilt ja taotlenud kodulehe uuendamiseks toetust KÜSK programmist, aga paraku meie taotlus ei mahtunud toetusesaajate hulka.
Maavalla Koda ühendab maa- ja taarausulisi üle Eesti ja on katusorganisatsiooniks viiele kojale. Põhikirja järgi on koja tegutsemise eesmärgiks:
1) tema liikmeskodade põhikirjaliste eesmärkide saavutamine ühistegevuse kaudu;
2) põlisrahva loodususu avaldumiseks vajaliku vaimse ja materiaalse kultuuri ja looduskeskkonna hoidmine, uurimine ja tutvustamine avalikes huvides.
Maavalla Koda on vajalik meie rahva vaimse pärandi hoidmiseks ning esindamiseks suhetes riigivõimude ja laiemalt muu-usulise ühiskonnaga. Maausu põlised omaühendused on perekond, küla, kihelkond ja rahvas. Eestis ennast maa- või taarausulisena määratlejate arv on pidevas kasvutrendis. 2021.a rahvaloenduse andmetel määratles end maa- või taarausulisena ligi 6000 eestimaalast. 2014. a suvel korraldatud Faktum & Ariko avaliku arvamuse uuringu kohaselt pidas maausku ja taarausku kõige südamelähedasemaks 30% eestlastest.
Kui on küsimusi, siis helista või kirjuta
+372 56 932 353
Andres Heinapuu
Maavalla Koja kirjutaja
Peaauhind: 1000 eurot
Hõimurahvaste auhind: 300 eurot
Kuni 16-aastaste auhind: 200 eurot
Lisaks rohkesti eriauhindu teemadel nagu hiis, püha puu, kivi, veekogu, annid, tavad, tervis, hiie valu, saared, Vana-Võromaa, Virumaa jm.
Võistluse teave ja korraldus: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Eeskiri ja info
VõISTLUSE EESKIRI
Eelmise aasta võitjad
Kõik kuvavõistlused
Kuvad, mis ei vasta võistluse teemale
Kuvavõistluse sõbrad ja toetajad
Kuvavõistluse venekeelne lehekülg
Liitu kuvavõistluse postiloendiga
ABIKS PÜHAPAIKADE OTSIJALE:
Pühapaikade kaart
Pühapaikade teejuht
Rüüstatud pühapaigad
Aita pühapaiku kaardistada
2018. a HIITE KUVAVÕISTLUSE VÕITJAD
PRESSITEADE KUVAVÕISTLUSE VÕITJATE KOHTA
Peaauhind: 1000 eurot
Hõimurahvaste auhind: 300 eurot
Kuni 16-aastaste auhind: 200 eurot
Lisaks rohkesti eriauhindu teemadel nagu hiis, püha puu, kivi, veekogu, annid, tavad, tervis, hiie valu, saared, Vana-Võromaa, Virumaa jm.
Võistluse teave ja korraldus: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Eeskiri ja info
VõISTLUSE EESKIRI
Eelmise aasta võitjad
Kõik kuvavõistlused
Kuvad, mis ei vasta võistluse teemale
Kuvavõistluse sõbrad ja toetajad
Kuvavõistluse venekeelne lehekülg
Liitu kuvavõistluse postiloendiga
ABIKS PÜHAPAIKADE OTSIJALE:
Pühapaikade kaart Maa-ametis
Pühapaikade teejuht
Rüüstatud pühapaigad
Pühapaikadest koja lehel
Aita pühapaiku kaardistada
Eeskiri ja info
VõISTLUSE EESKIRI
Väike teejuht hiite juurde
Looduslike pyhapaikade andmekogu
Pyhapaikadest koja lehel
Pyhapaikade kaitseks
Aita pyhapaiku kaardistada
Eelmise aasta võitjad
Kõik kuvavõistlused
Millised kuvad ei sobi võistlusele?
Kuvavõistluse sõbrad ja toetajad
Kuvavõistluse peatoetaja on Wiedemanni tõlkebüroo
VÕIDUKUVAD 2016
Eeskiri ja info
VõISTLUSE EESKIRI
Väike teejuht hiite juurde
Looduslike pyhapaikade andmekogu
Pyhapaikadest koja lehel
Aita pyhapaiku kaardistada
Eelmise aasta võitjad
Kõik kuvavõistlused
Kuvad, mis ei vasta võistluse teemale
Kuvavõistluse sõbrad ja toetajad
Kuvavõistluse peatoetaja on Wiedemanni tõlkebüroo
17.01.10236 (2023) Jõuluema päev on meeste pyha
17. sydakuud on Maavalla kalendris jõuluemapäev. Sel ööl murtakse talve selgroog pooleks. Rahvakalendris on jõuluemapäev talve keskpaiga peamisi tähistajaid ja jõuluaja lõpetaja. Muiste pidi sellel ajal poole peal olema loomade toit. Karu pöörab kylge ja hakkab teist käppa imema. Päeva päevatee on jõulust saati läinud 23 kukesammu ehk 54 minuti võrra pikemaks. Aeg läheb kevade poole. Rahvakalender tunneb jõuluemapäeva ka taliharja, kesktalvepäeva, jõuluemapäeva, tsiapäiva, sianäy pyhä, tõurapäeva, tõbepäeva, seaninapäeva ja meeste pyha nime all. Nimed nagu tõnisepäev, tõnissapäev, tenyspäiv, tinnyspääv jts on ilmselt arenenud katoliikliku kirikukalendri Antoniusest. Sarnast nime kannab aga ka meie koduhaldjas Tõnn.
09.03.10236 (2023) Täna on sirgupäev
Täna on linnu- ehk sirgupäev, mis on maarahva kalendris pyhendatud lindude ja kevade ootamisele.Sirgupäeval pöörab 40 lindu “suu suvõ poolõ, pää päävä poolõ” ja hakkab kodu poole lendama. On tsirgu- ehk linnupäev, Setomaal ka sorokasveet ja häräjuvvapäiv.
29.03.10234 (2021) Kevadel tuleb võtta linnupetet
Marjapunapäevast (25.03) alates tuleb võtta hommikuti enne õue minekut linnupetet. Sealt peale on lindudel, eriti just rändlindudel, inimeste yle iseäralikult tervistkahjustav võim. Terveks aitab jääda suhu pistetud toidupala, mida vanarahvas on nimetanud linnupetteks, linnuivaks ehk hingepidemeks.
23.08.10236 (2023) Seenekylvi ja meelõikuse pyha
24.08 tasub maitsta värsket mett, leiba ja kaalikat ning uurida ilmamärke. Siis on viimane rukkiema päev, mida rahvakalendris tuntakse ka kui meelõikuse-, seenekylvi, rohu- ja pärdipäeva. Tegemist on viimase rukkikylvi tähtpäeva ja esimese sygispäevaga, mil põllutööd ei tehta ja pannakse tähele ilma märke.
31.10.10235 (2022) Kutsume hinged sooja
Homme algab hingedekuu ja ylehomme on kalendris hingedepäev. Rahvakalendri hingedeaeg aga kestab neli kuud - sygiskuu algusest uue aastani. Sel ajal on piir elavate ja surnute ilma vahel õhuke ja meie rahvas siit- ja sealtpoolt Toonela jõge saab kokku. Hinged ei vaata kalendrisse, vaid tulevad siis kui on udused ja vaiksed ilmad ja kodused neid ootavad.
09.11.10235 (2022) Laske mardid sisse tulla!
09.11. õhtul võivad teie uksele koputada värvitud ja varjatud nägudega kummaliselt riides tegelased. Iidse tava kohaselt on jälle liikvel mardisandid ehk mardused. On mardilaupäev. Et kodul oleks ikka õnne, tuleb mardid lahkelt tuppa kutsuda ja andidega ära saata.
14.01.10236 (2023) Täna on taliharjapäev
14. sydakuud on Maavalla kalendris talihari. Täna öösel murtakse talve selgroog. Päev on põline, kuid pärimusi selle kohta on vähe. Soomes ja Karjalas on see päev talve poolitaja.
15.01.10232 (2019) Jõuluemapäev on meeste pyha
Neljapäeval, 17. sydakuud on Maavalla kalendris jõuluemapäev. Sel ööl murtakse talve selgroog pooleks. Rahvakalendris on jõuluemapäev talve keskpaiga peamisi tähistajaid ja jõuluaja lõpetaja. Muiste pidi sellel ajal poole peal olema loomade toit. Karu pöörab teise kylge ja hakkab teist käppa imema. Päeva päevatee on jõulust saati läinud 24 kukesammu ehk 50 minuti võrra pikemaks. Aeg läheb kevade poole.
1.02.10234 (2021) Pudrupäeval juuakse tervisepuna
2.02 on pudrupäev, mis lõpetab jõuluaja ning juhatab sisse kevad-talvise naistepyhade sarja. Saare- ja Läänemaal on seda peetud jõulu viimaseks pyhaks, Setomaal aga esimeseks suvepyhaks. Rahvakalender tunneb päeva ka kyynlapäeva nime all.
22.02.10234 (2021) Ussikuninga rahvas
24.02. on rahvakalendris pyhendatud ussidele ja kõikvõimalikele putukatele-mutukatele ehk matsidele-matakatele ja silakatele, aga ka kalaõnnele. Vabariigi aastapäeva tähistamise kõrval tasub meeles hoida selle päeva põlist tähendust.
5.03.10232 (2019) Tänavu on kaks liugupäeva
Trykikalendrites on märgitud teisipäeva 5.03. juurde vastla- ehk liugupäev. Tavapäraselt jätavad sel päeval paljud väikesed ja suured oma igapäevased toimetused pooleli, et järgida põlist tava. Kylade ja linnade lumistelt nõlvadelt kostub liulaskjate rõõmsaid hõiskeid. Syyakse sealihaga herne-oasuppi ja kukleid ning tehakse vurri. Tänase vesise ilma kõrval pidurdab hoogu aga seegi, et liugupäev peab olema alatri noorel kuul, täna aga on vana kuu lõpp ja kaduaeg. Seega on rahvakalendri vastla- ehk liugupäev tänavu nädal hiljem - 12.03.
20.03.10234 (2021) Tuul teeb pööripäeval pesa
Täna kell 11.37 algab kalendrikevad. Aeg kaldub nyyd jõudsalt valguse ja soojuse poole. Vanarahvas on vaadanud selle päeva ilmamärke ja uskunud, et tuul teeb pööripäeval pesa. Kas just kase otsa tuulepesasse, aga pysivasse ilmakaarde kyll.
24.03.10236 (2023) Meie oma naistepäev
Laupäeval, 25. urbekuud on marjapunapäev, mis tähistab rahvakalendris naiste pyha ning kevade algust. Kevad on märgatav. Päev on juba pikem kui öö. Rändlinnud saabuvad ning tärganud on esimesed kevadlilled. Looduse elujõud ärkab, elu valmistub end jätkama ja taas looma. Seetõttu ongi kevade algus naiselikkuse, emaduse ja elu jätkumise pyha.
8.04.10235(2022) Pyhapäeval, 10.04 on urbepäev
Kõik emad-isad, vanaisad-vanaemad, ärgake pyhapäeval (10.04) enne päikesetõusu ja urbige oma lapsi ja teisi lähedasi. See toob head tervist ja virkust. Kuna urbepäeval on kõik puud-põõsad pyhad nagu hiies, tuleks urvaoksad koju tuua juba eelmisel päeval.
11.04.10235 (2022) Urbenädalal valmistu munapyhaks
Esmaspäeval, 11.04 algab urbenädal, mis lõpeb pyhapäeval 17.04 munapyhaga. Meie ja hõimurahvaste põlises aastaringis on urbenädalal eriline koht. Sellega seotud tavad ja uskumused aitavad valmistuda saabuvaks kevadpyhaks, mis on mitmel pool yhtlasi kiigepyha.
13.04.10235 (2022) Kynnipäeval algab suvine tööpoolaasta
Kynnipäeval, 14.04 tuleks tõusta enne päikest ja katsuda-liigutada aia- ja põllutööriistu, siis tuleb virge ja edukas kevad. Kynnipäev tähistab suvise tööpoolaasta ja kynniaja algust.
14.04.10235 (2022) Pyhapäeval on munapyha
Enamik meist rõõmustab alanud pikal nädalavahetusel vabade päevade ja perega veedetud aja yle. Varasemad kysitlused on näidanud, et suurema osa eestlaste jaoks on algavad pyhad muna- ja kevadpyha, mil värvitakse ja koksitakse iidse tava kohaselt mune. Munapyhaga on seotud hulk teisigi tavasid, mis aitavad tuua tervist ja elurõõmu.
22.04.10235 (2022) 23.04 on metsajumala pyha ja Harju sõja aastapäev
Laupäeval, 23. mahlakuud on karjalaske-, ehk jyripäev mis on Maavalla põlisrahva jaoks tähtis pyha ning ajalooline tähtpäev. Karja esmakordse väljalaskmise ning metsa, maa ja pikse austamisega seotud tavad muudavad selle päeva pyhaks. Samas möödub 679 aastat Harju sõja ehk Jyriöö ylestõusu algusest.
16.05.10236 (2023) Neljapäeval on Maaema synnipäev
Neljapäeval, 18. lehekuud on Maaema synnipäev, mis kannab rahvakalendris ka maahingause ja suure ristipäeva nime. Maahingausel maa puhkab ning jäetakse rahule. Enesest ning esivanemate pärandist lugu pidav inimene ei tee sel päeval mingeid mullatöid, ei niida rohtu, ei raiu ega murra puid. Maaema ja Taevaisa tahavad maahingausel rahu saada.
24.05.10236 (2023) Pyhapäeval on suvistepyha
Pyhapeval, 28.05 on esimene suvistepyha, mis tähistab suveaja algust ning on põhja pool ka kiige- ja munapyha. Suvisted juhatab sisse pyhadelaupäev kui koristatakse kodu, käiakse saunas, tuuakse tuppa kased ja tehakse muud pyhade ettevalmistused.
18.06.10236 (2023) Algamas on suured päevad
Algamas on aasta kauneim aeg, mida maakeeles kutsutakse suurteks päevadeks, suviseks päevapesaks, päevakäänakuks, leedoks ning uuemal ajal jaaniks. Teisipäeval 21.06. on pööripäev ja päike jääb oma suvisesse pessa. On ajastaja pikimad päevad ja lyhimad ööd. Peagi tähistame tule ääres valguspyha, et luua endale ja lähedastele tervist ja õnne.
1.07.10236 (2023) Laupäeval on Uku pyha
Täna õhtul on põhjust taas tuld teha ja pyha pidada. Homme, heinakuu 2. päeval on heinapyha, mida Virumaal on nimetatud Uku pyhaks. Sõltuvalt Maavalla kandist tähistab see pyha heinatöö algust või vaheaega. Ukupäeval on yldiselt keelatud heina niita või kokku panna, sest see pahandab taevaisa. Samuti on see oluline merepyha.
13.07.10236 (2023) Karusepäev on kesksuve pyha
13. heinakuud on karusepäev, rahvakalendris veel maretapäev ja kynnipäev. Karusepäev on kesksuve pyha. Päevad on läinud päevakäänakust saati kukesammu võrra lyhemaks ja käes peaks olema aasta kõige kuumem aeg. Kohati on kuuma kesksuve kutsutud ka karusekuuks. Iga suvi on oma nägu, kuid kyllap see tarkus keskeltläbi paika peab. Pärimus toetub ju lugematute ajastaegade jooksul kogunenud teadmistele.
24.07.10236 (2023) Jaakapäevast saab heinaaeg läbi
25.07. on jaaka- ehk jaagupipäev, mis märgib heinatöö lõppu ja lõikusaja algust. Heinaaeg saab läbi, sest rohi on puitumas. Leedopäevast saati alanenud päevakaar ei kuivata ka enam hästi loogu. Jaakapäevast on raudnael heinas ja kylm kivi vees, teab rahvatarkus. Jaakapäeval minevat must mees põõsasse. Varjud on muutunud pikemaks ja varjuheitjad ise on õhtu tulles mustemad. Öötaevasse on ilmunud Suur vanker. Öösel maha langend kaste võib vilus seista keskpäevani.
9.08.10236 (2023) Rukis saab tulepäeval ema
10. põimukuud on esimene rukkiema päev, mil peetakse põllupyha ja maitstakse uudseleiba. On ka lauritsa- ehk tulepäev ning seepärast lastakse tulel puhata. Tulehaldja Lauritsaga seotud tuntumad kohad on Kuusalus Lauritsakivi ning Urvastes Tamme-Lauri tamm.
14.08.10236 (2023) Homme on leiva pyha
15. põimukuud on suur rukkiema päev, rahvakalendris tuntud ka kui rukki- või kylimaarjapäev, ryämaarjapääv, moarjapäev, rykkimaarjapäev, kuremäepäev. On piduliku moega aeg, mil on austatud leiba ja esivanemaid ning peetud laatu ja kirmaskeid.
08.09.10235 (2022) Ussid hakkavad magama minema
Sygis edeneb. Neljapäeval 08.09. on ussi urguminemise päev. Ussid, siud, kyyd, maod või kuidas iganes neid maakeeli nimetatakse, poevad maasse talvituma ja kaotavad oma myrgi. Rahvakalendris tuntakse seda päeva ka ussi magamise päeva, ussimaarjapäeva ja väike maarjapäevana.
22.09.10233 (2020) Tuul teeb pööripäeval pesa
Teisipäeval, 22.09. kell 16.30 algab kalendrisygis. On sygisene pööripäev, ehk sygyse päevakäänd, päevakäänak, sygysine pööripääv, sygisa pööriba, pöörtuspäiv.
28.09.10235 (2022) Kasupäev on tähtis sygispyha
29.09. on kasupäev, mis on tähtsamaid pyhi maarahva aastaringis. Kasu- ehk mihklipäev on sisult sygisene pööripyha. Nagu pööriajal ikka, kaetakse rikkalik toidulaud, viiakse pyhapaika andi, lauldakse ja tantsitakse ning ennustatakse talveilmasid ja inimsaatust. Sellest, kuidas kasupäeva peetakse, sõltub see, kuidas inimese käsi talvel käib.
14.10.10234 (2021) Täna on kolletamispäev
Aastaringi kuldseimal ajal on oma tähtpäev - kolletamispäev - 14.10. See on nagu sygise kroon ehk hari. Lehekuld valgustab hämarduvaid päevi ja soojendab sydameid.
24.11.10235 (2022) Täna on haniõhtu ja homme lambapäev
24.11. õhtul hakkavad tänavatel ja teedel ringi jooksma heledas rõivas haned ehk kadrisandid. Muistse tava kohaselt tuuakse nõndamoodi hingede õnnistust nii perele kui karjale. See on yhtaegu naljakas ja rõõmus, kuid ka sygav ja vägev pyha, mis yhendab siin- ja sealpoolset ilma, liidab kogukonda ning toob tervist ja edenemist. Enne kui haned jõuavad ukse taha või ise jooksma lähete, võiks heita pilgu selle pyha tähendusele ja tavadele.
21.12.10235 (2022) Jõulud tulevad
Kolmapäeval, 21.12. on toomapäev - jõulueelse suurpuhastuse ja muude asjakohaste ettevalmistuste päev. Toomapäeva õhtul algavad jõulud ehk talistepyhad. Pyha aeg vajab puhtust nii majas kui meeles. Sestap tuleb hoolega koristada ning panna yles jõulukroonid, -krässid, -tähed ja muud ohutised, mis muudavad olemise rõõmsaks, helgeks ja pidulikuks. Põliseid pyhi ei saa tarbida. Nee tuleb igas kodus ise luua.Jõulud (lõuna pool talisted) on aastavahetuspyha, mil lõpeb vana ja algab uus päikese aasta ning kodus on käimas esivanemate hinged. Jõulud on uue aasta seeme, mida tuleb erilise hoolega hoida. Kui sel ajal valitseb kodus puhtus, kyllus ning rõõmus meel, pakub seda ka uus aasta. Jõuludel järgitavad põlised tavad toovad tervist, jõudu ning head olemist kogu eelolevaks aastaks. Jõuluõled, kuusk ning kõikvõimalikud krässid ja kroonid aitavad luua mõnusat olemist ning hääd väge.
Jõuluemapäev (17.01)
Jõuluemaptaläev ehk talihari, kesktalvepäev, tsiapäiv, sianäy pyhä, tõnisepäev, tõniksepäev, tennys- ja tinnyspää. Aeg. 17. I. Meie rahvakalendris on jõuluemapäev talve keskpaiga peamisi tähistajaid. Jõuluemapäeva öösel murtakse talve selgroog pooleks. Maa põhjaosas keerab karu kylge ja hakkab teist käppa imema. Muiste pidi poole peal olema ka loomade toit. Aeg läheb kevade poole. Päeva päevatee on jõulust saati läinud 24 kukesammu ehk ligi tunni võrra pikemaks.
2.06.10230 (2017) Tammealusel peetakse pyhapäeval suvistepyha
Pyhapäeval, 04.06.10230 (2017) tähistab Maausuliste Viru Koda Viru-Nigula valla Samma kyla Tammealuse hiies suvisteid, mis on Virumaal muna-, kiige- ja kasepyha.
12.09.10230 (2017) Hiite kuvavõistlus kutsub pildistama looduslikke pyhapaiku
Algab Hiite kuvavõistlus 2017, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pyhapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliste pyhapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pyhapaiku kylastama ja hoidma.
23.11.10230 (2017) Hiite kuvavõistluse võitis haruldane foto Kaali järvest
Rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse võitis haruldane foto Saaremaal asuvast Kaali Pyhajärvest. Margus Vilisoo jäädvustatud droonikuval „Taevane sygavik jääkirme all“ helgib talvises meteoriidikraatris tavatult sinine järvesilm.
27.08.10231 (2018) Ainulaadne fotovõistlus kutsub jäädvustama looduslikke pyhapaiku
Rahvusvaheline Hiite kuvavõistlus ootab fotosid hiitest ja teistest looduslikest pyhapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliste väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pyhapaiku kylastama ja hoidma. Teadaolevalt on Hiite kuvavõistlus ainus omataoline fotovõistlus maailmas.
1.10.10231 (2018) Hiite kuvavõistluse lõpuni on jäänud kaks nädalat
Hiite kuvavõistlusele on võimalik fotosid saata veel kaks nädalat. 15.10. lõppeva võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 ja kuni 16-aastaste eriauhind 200 eurot. Lisaks ootab võitjaid hulk eriauhindu.
12.11.10231 (2018) Hiite kuvavõistluse võitjad
2018. aasta Hiite kuvavõistlusel jagati välja 19 auhinda.
13.11.10231 (2018) Rahvusvaheline fotovõistlus tõstis esile Eesti hiiemetsade kaitse
Maailmas ainulaadse rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse 1000 eurose peaauhinna võitis lopsakat rohelust ja looduse igikestvat eluringi kujutav foto „Püha puu kaob oma loomulikku rada“. Pildi jäädvustas Tartumaa Kastre valla Koke küla Kiigeoru hiiesalus harrastusfotograaf Alari Talv, teatas kuvavõistluse korraldaja Hiite Maja sihtasutus.
22.11.10231 (2018) Laupäeval kuulutatakse Eesti Rahva Muuseumis välja tänavune Hiie sõber
Laupäeval (24.11) kuulutatakse Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimuval Hiie väe sündmusel välja käesoleva aasta hiie sõber. Esmakordselt saab selleks rahvusvaheline organisatsioon.
27.11.10231 (2018) Aasta Hiie sõbraks kuulutati FSC ehk Metsahoolekogu
Tänavuse aasta Hiie sõbraks kuulutati laupäeval (24.11) rahvusvaheline Metsahoolekogu FSC (Forest Stewardship Council). FSC on rahvusvaheline mittetulunduslik organisatsioon, mis edendab metsade vastutustundlikku majandamist kogu maailmas, sh Eestis.
22.02.10232 (2019) Vabariigi aastapäeval lippudega hiide!
Elurikkuse Erakond ja Hiite Maja sihtasutus kutsuvad eeloleval pyhapäeval 24.02. tähistama Eesti Vabariigi 101. aastapäeva looduslikes pyhapaikades. Võtke kaasa lipud ja rõõmus tuju, et muuta see päev pidulikumaks ja tuua oma kodudele, seltsidele, ettevõtetele ja riigile väge ja põlist tarkust. Meie maa asustuslugu on sada korda vanem kui Eesti Vabariik. Hoidkem seda pärandit ja tähistagem koduriigi synnipäeva põlisele metsarahvale kohaselt hiiepaikades!
20.11.10232 (2019) Hiite kuvavõistluse võitjad
Rahvusvahelise hiite kuvavõistluse 2019. aasta võidupildid.
25.11.10232 Hiite kuvavõistluse peaauhinna võitis hõimurahva hiiepalvuse ajatu ülesvõte
Rahvusvahelise hiite kuvavõistluse 1000 euro suuruse peaauhinna võitis Aleksei Nasõrovi foto Marimaal toimunud ühispalvusest, teatas Hiite Maja sihtasutus. Lummaval ja ajatuna tunduval must-valgel kuval on näha hiiemetsas põlvitavaid ja seisvaid inimesi.
19.02.10233 (2020) Eesti synnipäeval lippudega hiide
Hiite Maja sihtasutus ja Elurikkuse Erakond kutsuvad 24.02. tähistama Eesti Vabariigi 102. aastapäeva esivanemate hiiepaikades. Mitmel pool Eesti hiites korraldatakse sel puhul juba kolmandat aastat järjest pidulikke kogunemisi. Samuti kutsutakse kohalikke seltse ka ise yhiskylastusi korraldama ja sellest avalikkusele teada andma.
7.03.10235 (2022) Teisipäeval on liugupäev
Teisipäev, 8.03 on vastla- ehk liugupäev. Tavapäraselt jätavad sel päeval paljud väikesed ja suured oma igapäevased toimetused pooleli, et järgida põliseid tavasid. Lisaks liulaskmisele on selle päevaga seotud veel hulk rahvatarkusi. Liugupäeval tuleks tõusta võimalikult vara ja õhtul varakult ilma tuld yles võtmatüa magama minna. Tangupuder, rasvased herne- ja oaroad, seapea ja -jalad ning ylepannikoogid annavad tublisti rammu terveks eelolevaks kevadeks ja suveks. Eriti kui syya päeva jooksul 7 või 9 korda. Unustada ei tohiks ka vurritegu. Kuid kõige tähtsam on siiski korralik liulaskmine.
23.11.10233 (2020) Selgusid Hiite kuvavõistluse võitjad
22.02.10234 (2021) Ussikuninga rahvas
24.02. on rahvakalendris pyhendatud ussidele ja kõikvõimalikele putukatele-mutukatele ehk matsidele-matakatele ja silakatele, aga ka kalaõnnele. Vabariigi aastapäeva tähistades tasub meeles hoida selle päeva põlist tähendust.
5.03.10234 (2021) Maavalla Koda: RMK ei vääri säästva metsanduse sertifikaati
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja pressiteade 5.3.2021Eesti põlisrahvast esindava Maavalla Koja hinnangul kahjustab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) järjepidevalt looduslikke pyhapaiku ja rikub nii säästva metsanduse FSC sertifikaadi saamisel võetud lubadusi.
Algas Hiite kuvavõistlus
Algas järjekordne Hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pyhapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada esivanemate väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende seisund ning suunata inimesi pyhasid paiku kylastama ja hoidma, teatas Hiite Maja.
1.10.10234 (2021) Hiite kuvavõistluse lõpuni on jäänud kaks nädalat
Hiite kuvavõistluse lõpuni on jäänud kaks nädalat. Võistlusele saab pilte saata kuni 15.10 (kaasa arvatud) sydaööni. Oodatud on fotod ja kuni pooleteise minuti pikkused videod, millel on jäädvustatud põlised looduslikud pyhapaigad, seal toimuvad tegevused ja sinna jäetud annid jm esemed.
10.12.10234 (2021) Tänavune Hiie sõber on Erich Valksaar
Kolmapäeval (8.12.) austati tänavust Hiie sõpra Erich Valksaart (89) tema kodus Põltsamaa kihelkonna Nurga kylas. Endise Pajusi metskonna metsaylemana ja hiljem pensionärina on ta päästnud Põltsamaa kihelkonna Tõivere kylas asuva hiietammiku lausa kolmel korral.
4.05.10236 (2023) Hiite kuvavõistlus kutsub pyhapaiku jäädvustama
Algas järjekordne Hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid ja videoid hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pyhapaikadest. Võistluse eesmärk on jäädvustada ja väärtustada põliste pyhapaikade kultuuri- ja looduspärandit ning innustada inimesi nendega tutvuma, teatas Hiite Maja sihtasutus.
24.08.10236 (2023) Hiite kuvavõistlus kutsub osalema
Käimas on Hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid ja videoid hiitest ja teistest põlistest looduslikest pyhapaikadest.
Suvistepühad Tammealuse hiies 19.05.2024
Viru koda kutsub kõiki kodalasi, sõpru ja huvilisi pühapäeval, 19. lehekuud (19.05) Tammealuse hiide suvistepühasid tähistama.Koguneme kell 10.00, teeme lõkke ja paneme üles pudrupaja, kaunistame lõkkekoha kaskedega ja värvime mune. Kella 12 paiku läheme vana tamme alla palvust pidama. Laulame regilaule ja mängime munaveeretamise mängu.Kaasa võtta veidi toitu palvuselauale, mune värvimiseks ning kauss ja lusikas pudru söömiseks.Kohtumiseni Tammealusel!Ülle MännikViru koja vanem55640307
Maavalla Koda kuulutab välja kodulehe uuendamise korjanduse
Maavalla Koda kuulutab välja kodulehe www.maavald.ee uuendamise korjanduse alates 15.04.2024 kuni suvistepühani 19.05.2024. Annetused palume kanda:Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla KodaLHV pank EE847700771003227588, seletuseks „kodulehe korjandus“.Kõigilt annetustelt saab tulumaksu tagasi.Maavalla Koja koduleht www.maavald.ee on tehniliselt vananenud ja vajab hädasti uuenduskuuri. Praegune koduleht ei ole telefonist vaadeldav ja vajab uut ülesehitust, et saaks jooksvalt lisada ajakohast sisu. Maavalla Koda on küsinud toetust riigilt ja taotlenud kodulehe uuendamiseks toetust KÜSK programmist, aga paraku meie taotlus ei mahtunud toetusesaajate hulka. Maavalla Koda ühendab maa- ja taarausulisi üle Eesti ja on katusorganisatsiooniks viiele kojale. Põhikirja järgi on koja tegutsemise eesmärgiks: 1) tema liikmeskodade põhikirjaliste eesmärkide saavutamine ühistegevuse kaudu;2) põlisrahva loodususu avaldumiseks vajaliku vaimse ja materiaalse kultuuri ja looduskeskkonna hoidmine, uurimine ja tutvustamine avalikes huvides. Maavalla Koda on vajalik meie rahva vaimse pärandi hoidmiseks ning esindamiseks suhetes riigivõimude ja laiemalt muu-usulise ühiskonnaga. Maausu põlised omaühendused on perekond, küla, kihelkond ja rahvas. Eestis ennast maa- või taarausulisena määratlejate arv on pidevas kasvutrendis. 2021.a rahvaloenduse andmetel määratles end maa- või taarausulisena ligi 6000 eestimaalast. 2014. a suvel korraldatud Faktum & Ariko avaliku arvamuse uuringu kohaselt pidas maausku ja taarausku kõige südamelähedasemaks 30% eestlastest.Kui on küsimusi, siis helista või kirjuta+372 56 932 353Andres HeinapuuMaavalla Koja kirjutaja
Kõik uudised
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda
56 932 353
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Maavalla Koja leht Facebookis
Maavalla Koja säutsud Twitteris
Maavalla Koda jagab jooksvalt teavet e-posti toimub(ätt)maavald.ee kaudu.
Listiga liitumiseks palun saata kiri See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
{nomultithumb}
17.01.10236 (2023) Jõuluema päev on meeste pyha
17. sydakuud on Maavalla kalendris jõuluemapäev. Sel ööl murtakse talve selgroog pooleks. Rahvakalendris on jõuluemapäev talve keskpaiga peamisi tähistajaid ja jõuluaja lõpetaja. Muiste pidi sellel ajal poole peal olema loomade toit. Karu pöörab kylge ja hakkab teist käppa imema. Päeva päevatee on jõulust saati läinud 23 kukesammu ehk 54 minuti võrra pikemaks. Aeg läheb kevade poole. Rahvakalender tunneb jõuluemapäeva ka taliharja, kesktalvepäeva, jõuluemapäeva, tsiapäiva, sianäy pyhä, tõurapäeva, tõbepäeva, seaninapäeva ja meeste pyha nime all. Nimed nagu tõnisepäev, tõnissapäev, tenyspäiv, tinnyspääv jts on ilmselt arenenud katoliikliku kirikukalendri Antoniusest. Sarnast nime kannab aga ka meie koduhaldjas Tõnn.
09.03.10236 (2023) Täna on sirgupäev
Täna on linnu- ehk sirgupäev, mis on maarahva kalendris pyhendatud lindude ja kevade ootamisele.Sirgupäeval pöörab 40 lindu “suu suvõ poolõ, pää päävä poolõ” ja hakkab kodu poole lendama. On tsirgu- ehk linnupäev, Setomaal ka sorokasveet ja häräjuvvapäiv.
29.03.10234 (2021) Kevadel tuleb võtta linnupetet
Marjapunapäevast (25.03) alates tuleb võtta hommikuti enne õue minekut linnupetet. Sealt peale on lindudel, eriti just rändlindudel, inimeste yle iseäralikult tervistkahjustav võim. Terveks aitab jääda suhu pistetud toidupala, mida vanarahvas on nimetanud linnupetteks, linnuivaks ehk hingepidemeks.
23.08.10236 (2023) Seenekylvi ja meelõikuse pyha
24.08 tasub maitsta värsket mett, leiba ja kaalikat ning uurida ilmamärke. Siis on viimane rukkiema päev, mida rahvakalendris tuntakse ka kui meelõikuse-, seenekylvi, rohu- ja pärdipäeva. Tegemist on viimase rukkikylvi tähtpäeva ja esimese sygispäevaga, mil põllutööd ei tehta ja pannakse tähele ilma märke.
31.10.10235 (2022) Kutsume hinged sooja
Homme algab hingedekuu ja ylehomme on kalendris hingedepäev. Rahvakalendri hingedeaeg aga kestab neli kuud - sygiskuu algusest uue aastani. Sel ajal on piir elavate ja surnute ilma vahel õhuke ja meie rahvas siit- ja sealtpoolt Toonela jõge saab kokku. Hinged ei vaata kalendrisse, vaid tulevad siis kui on udused ja vaiksed ilmad ja kodused neid ootavad.
09.11.10235 (2022) Laske mardid sisse tulla!
09.11. õhtul võivad teie uksele koputada värvitud ja varjatud nägudega kummaliselt riides tegelased. Iidse tava kohaselt on jälle liikvel mardisandid ehk mardused. On mardilaupäev. Et kodul oleks ikka õnne, tuleb mardid lahkelt tuppa kutsuda ja andidega ära saata.
14.01.10236 (2023) Täna on taliharjapäev
14. sydakuud on Maavalla kalendris talihari. Täna öösel murtakse talve selgroog. Päev on põline, kuid pärimusi selle kohta on vähe. Soomes ja Karjalas on see päev talve poolitaja.
15.01.10232 (2019) Jõuluemapäev on meeste pyha
Neljapäeval, 17. sydakuud on Maavalla kalendris jõuluemapäev. Sel ööl murtakse talve selgroog pooleks. Rahvakalendris on jõuluemapäev talve keskpaiga peamisi tähistajaid ja jõuluaja lõpetaja. Muiste pidi sellel ajal poole peal olema loomade toit. Karu pöörab teise kylge ja hakkab teist käppa imema. Päeva päevatee on jõulust saati läinud 24 kukesammu ehk 50 minuti võrra pikemaks. Aeg läheb kevade poole.
1.02.10234 (2021) Pudrupäeval juuakse tervisepuna
2.02 on pudrupäev, mis lõpetab jõuluaja ning juhatab sisse kevad-talvise naistepyhade sarja. Saare- ja Läänemaal on seda peetud jõulu viimaseks pyhaks, Setomaal aga esimeseks suvepyhaks. Rahvakalender tunneb päeva ka kyynlapäeva nime all.
22.02.10234 (2021) Ussikuninga rahvas
24.02. on rahvakalendris pyhendatud ussidele ja kõikvõimalikele putukatele-mutukatele ehk matsidele-matakatele ja silakatele, aga ka kalaõnnele. Vabariigi aastapäeva tähistamise kõrval tasub meeles hoida selle päeva põlist tähendust.
5.03.10232 (2019) Tänavu on kaks liugupäeva
Trykikalendrites on märgitud teisipäeva 5.03. juurde vastla- ehk liugupäev. Tavapäraselt jätavad sel päeval paljud väikesed ja suured oma igapäevased toimetused pooleli, et järgida põlist tava. Kylade ja linnade lumistelt nõlvadelt kostub liulaskjate rõõmsaid hõiskeid. Syyakse sealihaga herne-oasuppi ja kukleid ning tehakse vurri. Tänase vesise ilma kõrval pidurdab hoogu aga seegi, et liugupäev peab olema alatri noorel kuul, täna aga on vana kuu lõpp ja kaduaeg. Seega on rahvakalendri vastla- ehk liugupäev tänavu nädal hiljem - 12.03.
20.03.10234 (2021) Tuul teeb pööripäeval pesa
Täna kell 11.37 algab kalendrikevad. Aeg kaldub nyyd jõudsalt valguse ja soojuse poole. Vanarahvas on vaadanud selle päeva ilmamärke ja uskunud, et tuul teeb pööripäeval pesa. Kas just kase otsa tuulepesasse, aga pysivasse ilmakaarde kyll.
24.03.10236 (2023) Meie oma naistepäev
Laupäeval, 25. urbekuud on marjapunapäev, mis tähistab rahvakalendris naiste pyha ning kevade algust. Kevad on märgatav. Päev on juba pikem kui öö. Rändlinnud saabuvad ning tärganud on esimesed kevadlilled. Looduse elujõud ärkab, elu valmistub end jätkama ja taas looma. Seetõttu ongi kevade algus naiselikkuse, emaduse ja elu jätkumise pyha.
8.04.10235(2022) Pyhapäeval, 10.04 on urbepäev
Kõik emad-isad, vanaisad-vanaemad, ärgake pyhapäeval (10.04) enne päikesetõusu ja urbige oma lapsi ja teisi lähedasi. See toob head tervist ja virkust. Kuna urbepäeval on kõik puud-põõsad pyhad nagu hiies, tuleks urvaoksad koju tuua juba eelmisel päeval.
11.04.10235 (2022) Urbenädalal valmistu munapyhaks
Esmaspäeval, 11.04 algab urbenädal, mis lõpeb pyhapäeval 17.04 munapyhaga. Meie ja hõimurahvaste põlises aastaringis on urbenädalal eriline koht. Sellega seotud tavad ja uskumused aitavad valmistuda saabuvaks kevadpyhaks, mis on mitmel pool yhtlasi kiigepyha.
13.04.10235 (2022) Kynnipäeval algab suvine tööpoolaasta
Kynnipäeval, 14.04 tuleks tõusta enne päikest ja katsuda-liigutada aia- ja põllutööriistu, siis tuleb virge ja edukas kevad. Kynnipäev tähistab suvise tööpoolaasta ja kynniaja algust.
14.04.10235 (2022) Pyhapäeval on munapyha
Enamik meist rõõmustab alanud pikal nädalavahetusel vabade päevade ja perega veedetud aja yle. Varasemad kysitlused on näidanud, et suurema osa eestlaste jaoks on algavad pyhad muna- ja kevadpyha, mil värvitakse ja koksitakse iidse tava kohaselt mune. Munapyhaga on seotud hulk teisigi tavasid, mis aitavad tuua tervist ja elurõõmu.
22.04.10235 (2022) 23.04 on metsajumala pyha ja Harju sõja aastapäev
Laupäeval, 23. mahlakuud on karjalaske-, ehk jyripäev mis on Maavalla põlisrahva jaoks tähtis pyha ning ajalooline tähtpäev. Karja esmakordse väljalaskmise ning metsa, maa ja pikse austamisega seotud tavad muudavad selle päeva pyhaks. Samas möödub 679 aastat Harju sõja ehk Jyriöö ylestõusu algusest.
16.05.10236 (2023) Neljapäeval on Maaema synnipäev
Neljapäeval, 18. lehekuud on Maaema synnipäev, mis kannab rahvakalendris ka maahingause ja suure ristipäeva nime. Maahingausel maa puhkab ning jäetakse rahule. Enesest ning esivanemate pärandist lugu pidav inimene ei tee sel päeval mingeid mullatöid, ei niida rohtu, ei raiu ega murra puid. Maaema ja Taevaisa tahavad maahingausel rahu saada.
24.05.10236 (2023) Pyhapäeval on suvistepyha
Pyhapeval, 28.05 on esimene suvistepyha, mis tähistab suveaja algust ning on põhja pool ka kiige- ja munapyha. Suvisted juhatab sisse pyhadelaupäev kui koristatakse kodu, käiakse saunas, tuuakse tuppa kased ja tehakse muud pyhade ettevalmistused.
18.06.10236 (2023) Algamas on suured päevad
Algamas on aasta kauneim aeg, mida maakeeles kutsutakse suurteks päevadeks, suviseks päevapesaks, päevakäänakuks, leedoks ning uuemal ajal jaaniks. Teisipäeval 21.06. on pööripäev ja päike jääb oma suvisesse pessa. On ajastaja pikimad päevad ja lyhimad ööd. Peagi tähistame tule ääres valguspyha, et luua endale ja lähedastele tervist ja õnne.
1.07.10236 (2023) Laupäeval on Uku pyha
Täna õhtul on põhjust taas tuld teha ja pyha pidada. Homme, heinakuu 2. päeval on heinapyha, mida Virumaal on nimetatud Uku pyhaks. Sõltuvalt Maavalla kandist tähistab see pyha heinatöö algust või vaheaega. Ukupäeval on yldiselt keelatud heina niita või kokku panna, sest see pahandab taevaisa. Samuti on see oluline merepyha.
13.07.10236 (2023) Karusepäev on kesksuve pyha
13. heinakuud on karusepäev, rahvakalendris veel maretapäev ja kynnipäev. Karusepäev on kesksuve pyha. Päevad on läinud päevakäänakust saati kukesammu võrra lyhemaks ja käes peaks olema aasta kõige kuumem aeg. Kohati on kuuma kesksuve kutsutud ka karusekuuks. Iga suvi on oma nägu, kuid kyllap see tarkus keskeltläbi paika peab. Pärimus toetub ju lugematute ajastaegade jooksul kogunenud teadmistele.
24.07.10236 (2023) Jaakapäevast saab heinaaeg läbi
25.07. on jaaka- ehk jaagupipäev, mis märgib heinatöö lõppu ja lõikusaja algust. Heinaaeg saab läbi, sest rohi on puitumas. Leedopäevast saati alanenud päevakaar ei kuivata ka enam hästi loogu. Jaakapäevast on raudnael heinas ja kylm kivi vees, teab rahvatarkus. Jaakapäeval minevat must mees põõsasse. Varjud on muutunud pikemaks ja varjuheitjad ise on õhtu tulles mustemad. Öötaevasse on ilmunud Suur vanker. Öösel maha langend kaste võib vilus seista keskpäevani.
9.08.10236 (2023) Rukis saab tulepäeval ema
10. põimukuud on esimene rukkiema päev, mil peetakse põllupyha ja maitstakse uudseleiba. On ka lauritsa- ehk tulepäev ning seepärast lastakse tulel puhata. Tulehaldja Lauritsaga seotud tuntumad kohad on Kuusalus Lauritsakivi ning Urvastes Tamme-Lauri tamm.
14.08.10236 (2023) Homme on leiva pyha
15. põimukuud on suur rukkiema päev, rahvakalendris tuntud ka kui rukki- või kylimaarjapäev, ryämaarjapääv, moarjapäev, rykkimaarjapäev, kuremäepäev. On piduliku moega aeg, mil on austatud leiba ja esivanemaid ning peetud laatu ja kirmaskeid.
08.09.10235 (2022) Ussid hakkavad magama minema
Sygis edeneb. Neljapäeval 08.09. on ussi urguminemise päev. Ussid, siud, kyyd, maod või kuidas iganes neid maakeeli nimetatakse, poevad maasse talvituma ja kaotavad oma myrgi. Rahvakalendris tuntakse seda päeva ka ussi magamise päeva, ussimaarjapäeva ja väike maarjapäevana.
22.09.10233 (2020) Tuul teeb pööripäeval pesa
Teisipäeval, 22.09. kell 16.30 algab kalendrisygis. On sygisene pööripäev, ehk sygyse päevakäänd, päevakäänak, sygysine pööripääv, sygisa pööriba, pöörtuspäiv.
28.09.10235 (2022) Kasupäev on tähtis sygispyha
29.09. on kasupäev, mis on tähtsamaid pyhi maarahva aastaringis. Kasu- ehk mihklipäev on sisult sygisene pööripyha. Nagu pööriajal ikka, kaetakse rikkalik toidulaud, viiakse pyhapaika andi, lauldakse ja tantsitakse ning ennustatakse talveilmasid ja inimsaatust. Sellest, kuidas kasupäeva peetakse, sõltub see, kuidas inimese käsi talvel käib.
14.10.10234 (2021) Täna on kolletamispäev
Aastaringi kuldseimal ajal on oma tähtpäev - kolletamispäev - 14.10. See on nagu sygise kroon ehk hari. Lehekuld valgustab hämarduvaid päevi ja soojendab sydameid.
24.11.10235 (2022) Täna on haniõhtu ja homme lambapäev
24.11. õhtul hakkavad tänavatel ja teedel ringi jooksma heledas rõivas haned ehk kadrisandid. Muistse tava kohaselt tuuakse nõndamoodi hingede õnnistust nii perele kui karjale. See on yhtaegu naljakas ja rõõmus, kuid ka sygav ja vägev pyha, mis yhendab siin- ja sealpoolset ilma, liidab kogukonda ning toob tervist ja edenemist. Enne kui haned jõuavad ukse taha või ise jooksma lähete, võiks heita pilgu selle pyha tähendusele ja tavadele.
21.12.10235 (2022) Jõulud tulevad
Kolmapäeval, 21.12. on toomapäev - jõulueelse suurpuhastuse ja muude asjakohaste ettevalmistuste päev. Toomapäeva õhtul algavad jõulud ehk talistepyhad. Pyha aeg vajab puhtust nii majas kui meeles. Sestap tuleb hoolega koristada ning panna yles jõulukroonid, -krässid, -tähed ja muud ohutised, mis muudavad olemise rõõmsaks, helgeks ja pidulikuks. Põliseid pyhi ei saa tarbida. Nee tuleb igas kodus ise luua.Jõulud (lõuna pool talisted) on aastavahetuspyha, mil lõpeb vana ja algab uus päikese aasta ning kodus on käimas esivanemate hinged. Jõulud on uue aasta seeme, mida tuleb erilise hoolega hoida. Kui sel ajal valitseb kodus puhtus, kyllus ning rõõmus meel, pakub seda ka uus aasta. Jõuludel järgitavad põlised tavad toovad tervist, jõudu ning head olemist kogu eelolevaks aastaks. Jõuluõled, kuusk ning kõikvõimalikud krässid ja kroonid aitavad luua mõnusat olemist ning hääd väge.
Jõuluemapäev (17.01)
Jõuluemaptaläev ehk talihari, kesktalvepäev, tsiapäiv, sianäy pyhä, tõnisepäev, tõniksepäev, tennys- ja tinnyspää. Aeg. 17. I. Meie rahvakalendris on jõuluemapäev talve keskpaiga peamisi tähistajaid. Jõuluemapäeva öösel murtakse talve selgroog pooleks. Maa põhjaosas keerab karu kylge ja hakkab teist käppa imema. Muiste pidi poole peal olema ka loomade toit. Aeg läheb kevade poole. Päeva päevatee on jõulust saati läinud 24 kukesammu ehk ligi tunni võrra pikemaks.
2.06.10230 (2017) Tammealusel peetakse pyhapäeval suvistepyha
Pyhapäeval, 04.06.10230 (2017) tähistab Maausuliste Viru Koda Viru-Nigula valla Samma kyla Tammealuse hiies suvisteid, mis on Virumaal muna-, kiige- ja kasepyha.
12.09.10230 (2017) Hiite kuvavõistlus kutsub pildistama looduslikke pyhapaiku
Algab Hiite kuvavõistlus 2017, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pyhapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliste pyhapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pyhapaiku kylastama ja hoidma.
23.11.10230 (2017) Hiite kuvavõistluse võitis haruldane foto Kaali järvest
Rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse võitis haruldane foto Saaremaal asuvast Kaali Pyhajärvest. Margus Vilisoo jäädvustatud droonikuval „Taevane sygavik jääkirme all“ helgib talvises meteoriidikraatris tavatult sinine järvesilm.
27.08.10231 (2018) Ainulaadne fotovõistlus kutsub jäädvustama looduslikke pyhapaiku
Rahvusvaheline Hiite kuvavõistlus ootab fotosid hiitest ja teistest looduslikest pyhapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliste väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pyhapaiku kylastama ja hoidma. Teadaolevalt on Hiite kuvavõistlus ainus omataoline fotovõistlus maailmas.
1.10.10231 (2018) Hiite kuvavõistluse lõpuni on jäänud kaks nädalat
Hiite kuvavõistlusele on võimalik fotosid saata veel kaks nädalat. 15.10. lõppeva võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 ja kuni 16-aastaste eriauhind 200 eurot. Lisaks ootab võitjaid hulk eriauhindu.
12.11.10231 (2018) Hiite kuvavõistluse võitjad
2018. aasta Hiite kuvavõistlusel jagati välja 19 auhinda.
13.11.10231 (2018) Rahvusvaheline fotovõistlus tõstis esile Eesti hiiemetsade kaitse
Maailmas ainulaadse rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse 1000 eurose peaauhinna võitis lopsakat rohelust ja looduse igikestvat eluringi kujutav foto „Püha puu kaob oma loomulikku rada“. Pildi jäädvustas Tartumaa Kastre valla Koke küla Kiigeoru hiiesalus harrastusfotograaf Alari Talv, teatas kuvavõistluse korraldaja Hiite Maja sihtasutus.
22.11.10231 (2018) Laupäeval kuulutatakse Eesti Rahva Muuseumis välja tänavune Hiie sõber
Laupäeval (24.11) kuulutatakse Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimuval Hiie väe sündmusel välja käesoleva aasta hiie sõber. Esmakordselt saab selleks rahvusvaheline organisatsioon.
27.11.10231 (2018) Aasta Hiie sõbraks kuulutati FSC ehk Metsahoolekogu
Tänavuse aasta Hiie sõbraks kuulutati laupäeval (24.11) rahvusvaheline Metsahoolekogu FSC (Forest Stewardship Council). FSC on rahvusvaheline mittetulunduslik organisatsioon, mis edendab metsade vastutustundlikku majandamist kogu maailmas, sh Eestis.
22.02.10232 (2019) Vabariigi aastapäeval lippudega hiide!
Elurikkuse Erakond ja Hiite Maja sihtasutus kutsuvad eeloleval pyhapäeval 24.02. tähistama Eesti Vabariigi 101. aastapäeva looduslikes pyhapaikades. Võtke kaasa lipud ja rõõmus tuju, et muuta see päev pidulikumaks ja tuua oma kodudele, seltsidele, ettevõtetele ja riigile väge ja põlist tarkust. Meie maa asustuslugu on sada korda vanem kui Eesti Vabariik. Hoidkem seda pärandit ja tähistagem koduriigi synnipäeva põlisele metsarahvale kohaselt hiiepaikades!
20.11.10232 (2019) Hiite kuvavõistluse võitjad
Rahvusvahelise hiite kuvavõistluse 2019. aasta võidupildid.
25.11.10232 Hiite kuvavõistluse peaauhinna võitis hõimurahva hiiepalvuse ajatu ülesvõte
Rahvusvahelise hiite kuvavõistluse 1000 euro suuruse peaauhinna võitis Aleksei Nasõrovi foto Marimaal toimunud ühispalvusest, teatas Hiite Maja sihtasutus. Lummaval ja ajatuna tunduval must-valgel kuval on näha hiiemetsas põlvitavaid ja seisvaid inimesi.
19.02.10233 (2020) Eesti synnipäeval lippudega hiide
Hiite Maja sihtasutus ja Elurikkuse Erakond kutsuvad 24.02. tähistama Eesti Vabariigi 102. aastapäeva esivanemate hiiepaikades. Mitmel pool Eesti hiites korraldatakse sel puhul juba kolmandat aastat järjest pidulikke kogunemisi. Samuti kutsutakse kohalikke seltse ka ise yhiskylastusi korraldama ja sellest avalikkusele teada andma.
7.03.10235 (2022) Teisipäeval on liugupäev
Teisipäev, 8.03 on vastla- ehk liugupäev. Tavapäraselt jätavad sel päeval paljud väikesed ja suured oma igapäevased toimetused pooleli, et järgida põliseid tavasid. Lisaks liulaskmisele on selle päevaga seotud veel hulk rahvatarkusi. Liugupäeval tuleks tõusta võimalikult vara ja õhtul varakult ilma tuld yles võtmatüa magama minna. Tangupuder, rasvased herne- ja oaroad, seapea ja -jalad ning ylepannikoogid annavad tublisti rammu terveks eelolevaks kevadeks ja suveks. Eriti kui syya päeva jooksul 7 või 9 korda. Unustada ei tohiks ka vurritegu. Kuid kõige tähtsam on siiski korralik liulaskmine.
23.11.10233 (2020) Selgusid Hiite kuvavõistluse võitjad
22.02.10234 (2021) Ussikuninga rahvas
24.02. on rahvakalendris pyhendatud ussidele ja kõikvõimalikele putukatele-mutukatele ehk matsidele-matakatele ja silakatele, aga ka kalaõnnele. Vabariigi aastapäeva tähistades tasub meeles hoida selle päeva põlist tähendust.
5.03.10234 (2021) Maavalla Koda: RMK ei vääri säästva metsanduse sertifikaati
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja pressiteade 5.3.2021Eesti põlisrahvast esindava Maavalla Koja hinnangul kahjustab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) järjepidevalt looduslikke pyhapaiku ja rikub nii säästva metsanduse FSC sertifikaadi saamisel võetud lubadusi.
Algas Hiite kuvavõistlus
Algas järjekordne Hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pyhapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada esivanemate väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende seisund ning suunata inimesi pyhasid paiku kylastama ja hoidma, teatas Hiite Maja.
1.10.10234 (2021) Hiite kuvavõistluse lõpuni on jäänud kaks nädalat
Hiite kuvavõistluse lõpuni on jäänud kaks nädalat. Võistlusele saab pilte saata kuni 15.10 (kaasa arvatud) sydaööni. Oodatud on fotod ja kuni pooleteise minuti pikkused videod, millel on jäädvustatud põlised looduslikud pyhapaigad, seal toimuvad tegevused ja sinna jäetud annid jm esemed.
10.12.10234 (2021) Tänavune Hiie sõber on Erich Valksaar
Kolmapäeval (8.12.) austati tänavust Hiie sõpra Erich Valksaart (89) tema kodus Põltsamaa kihelkonna Nurga kylas. Endise Pajusi metskonna metsaylemana ja hiljem pensionärina on ta päästnud Põltsamaa kihelkonna Tõivere kylas asuva hiietammiku lausa kolmel korral.
4.05.10236 (2023) Hiite kuvavõistlus kutsub pyhapaiku jäädvustama
Algas järjekordne Hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid ja videoid hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pyhapaikadest. Võistluse eesmärk on jäädvustada ja väärtustada põliste pyhapaikade kultuuri- ja looduspärandit ning innustada inimesi nendega tutvuma, teatas Hiite Maja sihtasutus.
24.08.10236 (2023) Hiite kuvavõistlus kutsub osalema
Käimas on Hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid ja videoid hiitest ja teistest põlistest looduslikest pyhapaikadest.
Suvistepühad Tammealuse hiies 19.05.2024
Viru koda kutsub kõiki kodalasi, sõpru ja huvilisi pühapäeval, 19. lehekuud (19.05) Tammealuse hiide suvistepühasid tähistama.Koguneme kell 10.00, teeme lõkke ja paneme üles pudrupaja, kaunistame lõkkekoha kaskedega ja värvime mune. Kella 12 paiku läheme vana tamme alla palvust pidama. Laulame regilaule ja mängime munaveeretamise mängu.Kaasa võtta veidi toitu palvuselauale, mune värvimiseks ning kauss ja lusikas pudru söömiseks.Kohtumiseni Tammealusel!Ülle MännikViru koja vanem55640307
Maavalla Koda kuulutab välja kodulehe uuendamise korjanduse
Maavalla Koda kuulutab välja kodulehe www.maavald.ee uuendamise korjanduse alates 15.04.2024 kuni suvistepühani 19.05.2024. Annetused palume kanda:Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla KodaLHV pank EE847700771003227588, seletuseks „kodulehe korjandus“.Kõigilt annetustelt saab tulumaksu tagasi.Maavalla Koja koduleht www.maavald.ee on tehniliselt vananenud ja vajab hädasti uuenduskuuri. Praegune koduleht ei ole telefonist vaadeldav ja vajab uut ülesehitust, et saaks jooksvalt lisada ajakohast sisu. Maavalla Koda on küsinud toetust riigilt ja taotlenud kodulehe uuendamiseks toetust KÜSK programmist, aga paraku meie taotlus ei mahtunud toetusesaajate hulka. Maavalla Koda ühendab maa- ja taarausulisi üle Eesti ja on katusorganisatsiooniks viiele kojale. Põhikirja järgi on koja tegutsemise eesmärgiks: 1) tema liikmeskodade põhikirjaliste eesmärkide saavutamine ühistegevuse kaudu;2) põlisrahva loodususu avaldumiseks vajaliku vaimse ja materiaalse kultuuri ja looduskeskkonna hoidmine, uurimine ja tutvustamine avalikes huvides. Maavalla Koda on vajalik meie rahva vaimse pärandi hoidmiseks ning esindamiseks suhetes riigivõimude ja laiemalt muu-usulise ühiskonnaga. Maausu põlised omaühendused on perekond, küla, kihelkond ja rahvas. Eestis ennast maa- või taarausulisena määratlejate arv on pidevas kasvutrendis. 2021.a rahvaloenduse andmetel määratles end maa- või taarausulisena ligi 6000 eestimaalast. 2014. a suvel korraldatud Faktum & Ariko avaliku arvamuse uuringu kohaselt pidas maausku ja taarausku kõige südamelähedasemaks 30% eestlastest.Kui on küsimusi, siis helista või kirjuta+372 56 932 353Andres HeinapuuMaavalla Koja kirjutaja
Kõik uudised
Tere, olete Maavalla koja ehk Eesti põlisrahva - maarahva - omausuliste katusyhenduse kodulehel. Siit leiate teavet Maavalla kojast, selle kohalike kodade tegevusest ja ylesehitusest, samuti taarausu ja maausu tutvustused. Põhjalikumalt on juttu põlistest inimese eluringi tähtpäevadest, aastaringist ning hiitest. Samuti leiate siit koja teated ning võite liituda postiloendiga, mis vahendab koja, põliselma, põlisrahvaste ja usuvabadusega seonduvaid uudiseid.
NB! Maavalla Koja uus arveldusarve on : EE847700771003227588.
Seoses Danske Panga otsusega kontod sulgeda kolisime üle LHV panka.
NB! Maavalla Koja uus arveldusarve on : EE847700771003227588.
Seoses Danske Panga otsusega kontod sulgeda kolisime üle LHV panka.
{nomultithumb}
Kuvavõistlus
16.05.10226 (2013) Algab hiite kuvavõistlus
Algab kuvavõistlus Maavalla hiied 10226, kuhu oodatakse ylesvõtteid hiitest ja teistest looduslikest pyhapaikadest nii Maavallast kui ka piiri tagant. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike pyhapaikade elma- ja loonapärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pyhapaikasid kylastama ja hoidma.
Võistluse yldarvestuse peaauhind on 400 eurot ning kuni 16-aastaste peaauhind 200 eurot. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu järgmistes ryhmades: pyha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pyhapaigad.
Tänavu kuuendat korda toimuvale võistlusele on taas oodatud ka mujal maailmas tehtud ylesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud) pyhapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna yhispärandisse. Võistlusele on eriti oodatud hõimurahvaste pyhapaikades tehtud ylesvõtted.
Osalejatel on võimalus määrata oma võistlustöö soovi korral Creative Commons rahvusvahelise vabakasutuse litsentsi alla. Seeläbi saab aidata kaasa pyhapaikade ja oma loomingu tutvustamisele mitteärilistes väljaannetes.
Võistlus kestab kuni 31.10.10226 (2013) ning Võitjad kuulutatakse välja 23.11. Tartus toimuval hiie väe tunnustamissyndmusel.
Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu ylikooli looduslike pyhapaikade keskus.
Võistlust toetavad Kehrwieder, Võro Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maaleht, Maakodu, Uma Leht, Tihuse hobuturismitalu, Krautmani terviseakadeemia, Looduse aasta foto, Keskkonnaamet ning Muinsuskaitseamet.
Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pyhapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Eestis on teada ligikaudu 800 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, ligikaudu 2000 pyha kivi, puud ja allikat ning 700 ristipuud. Pyhapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes kylades. Valdav osa meie pyhapaikadest on ohustatud, riikliku kaitse alla kuulub neist ligikaudu 15%.
Lisateavet
Võistluse eeskiri jm lisateavet:
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=96&id=4908&op=lugu
Võistluse lehekylg:
http://www.maavald.ee/kuvad/
Eelmisel aastal võitis hiite kuvavõistluse Ain Raali ylesvõte Tammealuse hiiekivist:
http://www.maavald.ee/uudised.html?rubriik=&id=4800&op=lugu
Kuva: ylevaatekaart Maavalla hiitest (hiienimelised ja hiielaadsed suuremat maaala hõlmavad ajaloolised looduslikud pyhapaigad). Hiite Maja sihtasutus
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda
56 932 353
koda(ätt)maavald.ee
Maavalla Koja leht Facebookis
Maavalla Koja säutsud Twitteris
Maavalla Koda jagab jooksvalt teavet e-posti toimub(ätt)maavald.ee kaudu.
Listiga liitumiseks palun saata kiri koda(ätt)maavald.ee